Vahepeal sai mööda aasta Austraaliasse sisenemisest. Sellesse aastasse mahtus palju. Kui liita kokku emotsioonid, mõtted, tegemised, siis pigem on tunne nagu oleks möödunud rohkem. Omapärane on tuletada meelde ja võrrelda tegmisi eelmisel aastal samal ajal, peaaegu et kuupäevaliselt, ja aduda fakti, et põllumajandusliku aastaringi täissaamisega algab kõik otsast peale. Pembertoni põllumajanduspiirkonnas algab jällegi õunte harvendamise hooaeg, Perthi saabuvad jällegi uued pakkerid kes tööd otsides suunatakse õunafarmi, kes on alguses jällegi sama rohelised nagu mina aasta tagasi, kindalsti on jällegi uus punt eestlasi seal, kes tõenäoliselt on koondunud omakeskisse joogilähkri taha, kindlasti peetakse detsembris kohalikus Pembertoni hostelis maha üks tõsine ühislabrakas kus juhuslik hiinlane ennast nii kasti joob(talle pole palju vaja) et oma prillide peal tallates huvitavat tantsu harrastab, jne jne.
Onu Obamakas käis täna Darwinis. Linnaelanikele jäi sellest külaskäigust paraku meelde peamiselt suured liiklusummikud. Air force One takeoffi oli ainus käegakatsutav sündmus mida tavaline kodanik näha võis. Selleks ``ülispektaakliks`` sündmuseks olid massid kogunenud teatud kohtadesse mis võimaldasid otsevaadet lennuvälja maandumisrajale. Lennuk tõusis, ise filmisin. Mida tegid massid? Mittekeegi ei paistnud aru saavat, et lennuk oli õhku tõusnud, kuigi just selle eesmärgiga olid kõik sinna kogunenud. Rahvas vahtis napakalt edasi juba paari minuti pärast õhkut'usvaid regulaarliine, mis igal teisel juhul oleks täiesti arusaamatu tegevus.
Tegu oli ainult presidendi töövisiidiga, kus lepiti kokku USA kaug-idas mõjuvõimu ja kontrolli kasvatav plaan tuua Drwini sõjaväebarrakkidesse 2500 jänki sõdurit aastaks 2016, alustades kasvava sõdurite sissetoomisega järgmine aasta. Ajakirjandusel oli rikas päeav, paberkandja NT News täitus igasuguste faktiliste ja vähemfaktiliste artiklitega, et jah, vastavad paberid allkirjastati Canberras eile, võis siis et ``jah``, Hiina juba pabistab sellise uudise peale ja kohe-kohe Austraalia eksport Hiinasse väheneb.
Thursday, November 17, 2011
Tuesday, November 1, 2011
Darwini igapäev
Kuna midagi eepi8list pole pärast eepilist rännakut juhtunud, siis kirjutan midagi Darwini igapäevaelust. Tööd sain furnituuri kolimisfirmas, sama tööd sai tehtud ka ülikooli ajal. Jälle füüsiline, eksju, võiks ju millalgi ka peaga mõtlema hakata, aga noh, vaimset tööd välismaal keeruline saada esiteks, teiseks nii on ikka maru mugav ka...lissalt tõstad teise inimese kola punktist A punkti B ja pappi voolab...Viide ka sellele, et siin Aussis on tööd ikka maru lihtne saada, või nagu üks targem tädi võrdles USAga, et seal on surve karjäääri ja tööalaselt liiga suur, Aussis aga liiga väike. Tööle kommuteerun endiselt veloga mis teeb päeva miinimumkilometraasiks 40. Tundub natuke palju lihtsalt tööl käimiseks...aga ei ole nii! See tähendab, et Darwinis on ülihästi arendatud rattateede võrgustik. Puuduvad katkestused, liigelda saab tõepoolest sujuvalt nagu autodki oma teedel. Teiseks, mida ka varem mainitud aga minuarust niivõrd oluline inimgeograafiline/psühholoogiline mõjur, mida lihtsalt peab kordama-Auss on suur. Ja see lihtsalt mõjub. Kui linna ulatus on 25 km, st tee mida vaja läbida linnas jõudmaks üldse kuhugi, sest vähemaga lihtsalt ei jõua kuhugi, siis teeb see psüholoogiliselt kuidagi sama välja kui Tartus oleks vaja minna ühest linna otsast teise. Eeestis oleks 25km näiteks Tartus Elvasse. Tundub absurd mõelda Elvast kui lihtsalt Tartu ühest linnaosast, kui hüpoteetiliselt Tart ulatuks näiteks Elvani. Ja liigelda Tartu ja Elva vahet päevas kordi ja kordi.
Ootan ka kannatamatult vihmahooaega mida ikka lubatakse ja lubatakse..vahepeal ikka juba tulistab ka taevast ühtteist, nii välku kui vihma. Usun et Darwini välgufotograafia on üks parimaid, sest esimese kogemuse kohaselt on troopilise välgu kestvus pikem kui meie laiuskraadil. Nii ajalisel kui ruumiliselt. Darwini välgu saaks lindile ilmselt ka eelmise sajandi lõpu levinud seebikarbiga. Huvitav oli ka nädalatagune vihma ja tuule kooslus(padukas pluss 30 msek tuul) mis annab tulemuseks nagu oleks nõelravikuuril. Tuulte ja tormihooaja tyulekuga seostuvad ka legendaarsed hõljuvad plekitükid mis aeg ajalt inimsi pooleks lõikavad. Ka seda ootan huviga, et tuletada meelde hüüatust ``varjuda!, miinid``, või kuidas see täpselt oligi. Täna lugesin just mingit infotahvlit et vihmad võivad taevasse kinni jääda kuni novembri lõpuni, ega hiljemalt siis...oi jaaa...nalja hakkab saama.
Mingit sitikad on ka tajunud et vihmad lähenevad ja otsustanud aktiivselt õhkkeskkonda täita päikesetõusul ja loojangul. Kerge probleem seineb selles et mainitud sitikad on kuskil hiiresuurused(kerge liialdusega aga palju puudu ka ei jää)ja neid on ikkagi niipalju et velotades tuleb nendega pidevaid kokkupõrkeid taluda, kiivri vastu käivad kolksud, aga kui näkku sellise elukaga saad siis liiga hea just pole ja ükskord õnnestus ühel vitupeal kaelusest sisse lennata. Kiire eluka neutraliseerimine tähendas röögatult suurt sitikavere laiku särgil(võimisiganes sitt neil sees voolab). Ahjaa ükskord õnnestus ka mingist ussist üle sõita...uss mõtles et on kiire ja hüppab eest ära, hetkeks tundus et sitt lõpetab kodarate vastu põrgates nagu üks kass ükskord Supilinnas, aga paraku jäi ussiroju ikkagi otse ratta allassesseeee.Paha uss, raudselt oleks hammustanud kui ratas poleks õle käinud tast.
Darwini ööelust pole õrna aimugi, sest lihtsalt pole huvitatud, kuigi see pidavat suht notorioosne olema. Sellest annavad siiski märku hommikuti keset teed magavad abod kelle hulka on ka vahepeal ära eksinud valge pooiss.
Veelkord siis korrates. Kes tahab Austraaliasse tulla, siis, selgelt oma kogemust ülehinnates, kindlasti WA ja NT! Ja tõenäoliselt ka Queensland. Sest siin on liiga CHILL. Ka kohalikud viitavad sellele ühest suust ja võrdlesvad näiteks Melbourniga ehk Aussi nn Euroopa kantsiga. Üks rekkajuht avaldas isegi arvamust, et Melbournis ringi käies peb hoolikalt jälgima, kellel tänaval vastu tulevatest inimestest on tõsised kavatsuse sulle nuga anda ja kellel on lihtsalt selline näguy peas, nagu ta tahaks sulle nuga anda.
Ja kes kardab Aussi koledaid tüdrukuid, siis kartke edasi. Kuuldused vastavad tõele ja 2st kilekotist jääb väheks. Samas, on siis ka teine kontingent Austraalia tütarlapsi, kes on väga ilusad. Juskui oleks kuskil geenipuu hargnenud 2eks. Need 2 haru on tõepoolest harusiseselt väga sarnased. Ehk on palju tunnuseid mille järgi saab hinnata et tegu on austraallasega. Kirjeldusest ilmselt abi vähe, kui pildile jääb siis riputan üles.
Ja lõpetuseks. Põõjhjuseid, miks noored viimasel kümnendil Aussi ronivad on ilmselt mitmeid, olgu nad eestlased või sakslased, või pilukad. Võibolla prevaleerivad nende hulögas kehv finantsseis kodumaal, kergema vastupanu teed minemine kerge raha teenimise eesmärgil, juveniilne valimatu reisimisihalus, võibolla saab neile ette heita kohustuste mittevõtmist mainitud teemadel. Aga lähtudes ütelusest, et tervis on meie kaaleim vara, siis- Reisige Austraaliasse! See on lihtsalt ulme millistel tuuridel siin organism tööle hakkab kui elada Austraallase moodi Austraalia päikese all ja kuidas tunned, et muutud päevadega nooremaks, mitte vastupidi.
Vihma ja uut viisat oodates,
Tanel Territooriumilt
Ootan ka kannatamatult vihmahooaega mida ikka lubatakse ja lubatakse..vahepeal ikka juba tulistab ka taevast ühtteist, nii välku kui vihma. Usun et Darwini välgufotograafia on üks parimaid, sest esimese kogemuse kohaselt on troopilise välgu kestvus pikem kui meie laiuskraadil. Nii ajalisel kui ruumiliselt. Darwini välgu saaks lindile ilmselt ka eelmise sajandi lõpu levinud seebikarbiga. Huvitav oli ka nädalatagune vihma ja tuule kooslus(padukas pluss 30 msek tuul) mis annab tulemuseks nagu oleks nõelravikuuril. Tuulte ja tormihooaja tyulekuga seostuvad ka legendaarsed hõljuvad plekitükid mis aeg ajalt inimsi pooleks lõikavad. Ka seda ootan huviga, et tuletada meelde hüüatust ``varjuda!, miinid``, või kuidas see täpselt oligi. Täna lugesin just mingit infotahvlit et vihmad võivad taevasse kinni jääda kuni novembri lõpuni, ega hiljemalt siis...oi jaaa...nalja hakkab saama.
Mingit sitikad on ka tajunud et vihmad lähenevad ja otsustanud aktiivselt õhkkeskkonda täita päikesetõusul ja loojangul. Kerge probleem seineb selles et mainitud sitikad on kuskil hiiresuurused(kerge liialdusega aga palju puudu ka ei jää)ja neid on ikkagi niipalju et velotades tuleb nendega pidevaid kokkupõrkeid taluda, kiivri vastu käivad kolksud, aga kui näkku sellise elukaga saad siis liiga hea just pole ja ükskord õnnestus ühel vitupeal kaelusest sisse lennata. Kiire eluka neutraliseerimine tähendas röögatult suurt sitikavere laiku särgil(võimisiganes sitt neil sees voolab). Ahjaa ükskord õnnestus ka mingist ussist üle sõita...uss mõtles et on kiire ja hüppab eest ära, hetkeks tundus et sitt lõpetab kodarate vastu põrgates nagu üks kass ükskord Supilinnas, aga paraku jäi ussiroju ikkagi otse ratta allassesseeee.Paha uss, raudselt oleks hammustanud kui ratas poleks õle käinud tast.
Darwini ööelust pole õrna aimugi, sest lihtsalt pole huvitatud, kuigi see pidavat suht notorioosne olema. Sellest annavad siiski märku hommikuti keset teed magavad abod kelle hulka on ka vahepeal ära eksinud valge pooiss.
Veelkord siis korrates. Kes tahab Austraaliasse tulla, siis, selgelt oma kogemust ülehinnates, kindlasti WA ja NT! Ja tõenäoliselt ka Queensland. Sest siin on liiga CHILL. Ka kohalikud viitavad sellele ühest suust ja võrdlesvad näiteks Melbourniga ehk Aussi nn Euroopa kantsiga. Üks rekkajuht avaldas isegi arvamust, et Melbournis ringi käies peb hoolikalt jälgima, kellel tänaval vastu tulevatest inimestest on tõsised kavatsuse sulle nuga anda ja kellel on lihtsalt selline näguy peas, nagu ta tahaks sulle nuga anda.
Ja kes kardab Aussi koledaid tüdrukuid, siis kartke edasi. Kuuldused vastavad tõele ja 2st kilekotist jääb väheks. Samas, on siis ka teine kontingent Austraalia tütarlapsi, kes on väga ilusad. Juskui oleks kuskil geenipuu hargnenud 2eks. Need 2 haru on tõepoolest harusiseselt väga sarnased. Ehk on palju tunnuseid mille järgi saab hinnata et tegu on austraallasega. Kirjeldusest ilmselt abi vähe, kui pildile jääb siis riputan üles.
Ja lõpetuseks. Põõjhjuseid, miks noored viimasel kümnendil Aussi ronivad on ilmselt mitmeid, olgu nad eestlased või sakslased, või pilukad. Võibolla prevaleerivad nende hulögas kehv finantsseis kodumaal, kergema vastupanu teed minemine kerge raha teenimise eesmärgil, juveniilne valimatu reisimisihalus, võibolla saab neile ette heita kohustuste mittevõtmist mainitud teemadel. Aga lähtudes ütelusest, et tervis on meie kaaleim vara, siis- Reisige Austraaliasse! See on lihtsalt ulme millistel tuuridel siin organism tööle hakkab kui elada Austraallase moodi Austraalia päikese all ja kuidas tunned, et muutud päevadega nooremaks, mitte vastupidi.
Vihma ja uut viisat oodates,
Tanel Territooriumilt
Tuesday, September 27, 2011
Obune naabriks
Darwin ja rännak complete! Linna piiril oli plaanis tähistada reisi lõppu, paraku õnnestus linna siseneda mingit kõrvalteed pidi ja loodetud fotosessioon Charlsi bareljeefi taustal jäigi tegemata. Siiski ei pidanud rõõmu kaua ootama, sest üle kahe kuu kõrgemate kui ühekordsete hoonete nägemine tekitas rõõmujudinaid. Endalegi tundus see naljaks, ilmselt on linnalapse geeni nõndapalju sees.
Rännaku statistikat
päevi 55
sõidupäevi 40
km 4500
energiakulu keskmine 4000 kcal/päev
2,5 tagumist väliskummi läbikulumist
liiga palju flätte
suuremaid asulaid 8
suurim päevakm 180
suurim sõiduaeg 9h
suurim päevane veekulu 9l
Darwin on vaffa linn, vähemalt esmamulje selline! Reklaamib ennast sõnaga vibrantne. Mida see tähendab? Pakuks et: dshungellik linnakeskkond, layd back olemine, liigendatud teedevõrgustik, reljeefsus, mangroov möllab kesklinnas ehk kohati jääb m,ulje nagu linn oleks palkidele ehitatud, kaasaegne arhitektuur, multikultuursus, obune naabri aias.
Sellest füüsilisest kustumisest niipalju et kuna Darwin oli nõnda lähedal, siis ega ei saagi hetkel teada kui pikalt oleks edasi niimoodi kestnud. Linnas enam ei pea päevas 150 kerima et kuhugi jõuda. 100st täitsa piisab :) Eih, tegelt nüüd juba taastuvas rütmis ja linnaelu peasse laduma. Kuniks jälle seiklus kutsub...
Rännaku statistikat
päevi 55
sõidupäevi 40
km 4500
energiakulu keskmine 4000 kcal/päev
2,5 tagumist väliskummi läbikulumist
liiga palju flätte
suuremaid asulaid 8
suurim päevakm 180
suurim sõiduaeg 9h
suurim päevane veekulu 9l
Darwin on vaffa linn, vähemalt esmamulje selline! Reklaamib ennast sõnaga vibrantne. Mida see tähendab? Pakuks et: dshungellik linnakeskkond, layd back olemine, liigendatud teedevõrgustik, reljeefsus, mangroov möllab kesklinnas ehk kohati jääb m,ulje nagu linn oleks palkidele ehitatud, kaasaegne arhitektuur, multikultuursus, obune naabri aias.
Sellest füüsilisest kustumisest niipalju et kuna Darwin oli nõnda lähedal, siis ega ei saagi hetkel teada kui pikalt oleks edasi niimoodi kestnud. Linnas enam ei pea päevas 150 kerima et kuhugi jõuda. 100st täitsa piisab :) Eih, tegelt nüüd juba taastuvas rütmis ja linnaelu peasse laduma. Kuniks jälle seiklus kutsub...
Sunday, September 18, 2011
Kimberly
Nii siis tuli esimene korralik kuumalitakas ära. Kui south-westis eelmise aastavahetuse paiku oli põhiteemaks päike, millel polnud sealkandis mitte ühegi pilve taha ronida, siis põhja austraalias on seda asendamas niiskus. Niiskus. 2päeva enne Katherine jõudmist sisenesin täiesti erinevasse õhumassi, millel temperatuuriks 36 ja niiskus 30% ringis. Ka Broomis oli 36, aga seal oli see õhuniiskus 10% ringis, ei pannud sisuliselt tähelegi, oli lihtsalt palav. Niivõrd väikene protsendi tõus põhjustas
1. higi mitteemaldumise näopiirkonnast, mistõttu sooladest küllastununa leidis see tee silmasse mistõttu oli valida kas veits röökida maanteel ja valu kannatada või lissalt silmad kinni sõita. Reaalsuses toimus midagi vahepealset.
2.totaalse füüsilise kustumise, millega ilmselt harjub mõne ajaga
3.maheda magamamineku ajal on kogu keha juskui kaetud liimiga...nojah, ka sellega harjub
Huvitav on ka see, et niiskusprotsent ei jää mitte 30 peale vaid tipneb ikkagi 100ga novembrikuus. Darwinis ja Katherinis saunaga eluaset leida on ilmselt üsna keeruline..kuigi mine tea, just kuulsin et Perthis pidi selliseid kortereid küllaga leiduma.
Kimberlyks kutsutaksegi seda kõige põhjapoolsemat Austraalia otsa WA territooriumil, hellitusnimega The last Frontier. Lõunapoolsematest aladest eristab teda kuiva ja väga märja hooaja vaheldumine, viimane on tekitanud piisavalt vegetatsiooni et siin lehma karjatada. Aga ei mingit dshunglit! Austraalias sisuliselt puuduvad vihmametsad. See on üks suurimaid erinevusi, milline ettekujutus oli enne siia tulekut ja pärast. On vaid hõredalt puid keset madalaid, murenenud mägestikke. Piirkond on küllastunud jõgedest, ojadest ja üleujutusaladest, st. maante ääres jooksevad 2meetrised veetaseme mõõdupostid vahepeal sama tihedalt kui kilomeetripostid. Bakkerite mobiilsus ja üldine tõrksus märjaperioodil põhjas passida tähendab aga seda, et enamikel pole aimu, kuidas ikkagi keset suurt heinamaad saab vesi müne tunniga üle pea tõusta.
Isiklikult võiks Kimberly nimetada pederastide koolmekohaks.Broomis sattusin ühte tuppa mingi hollandlasega, kes nagu alguses ikka et ``hau u going ja looking for work ja watha doing today`` noja siis tema lõpuks, et ``catch u later!`` ``OK, catch u later!`` siis mina vastu. Nii, siis tüüp unustas midagi tuppa, teeb tiiru toas, siis jälle ``catch u later!``. Mina ``Catch you later``, seda juba natuke süllabüleerides. Ok, saan rahulikult nettisse kaevuda. 15minuti pärast tüüp jälle tagasi. Ise mõtlen , et tra, otsusta nüüd siis ära kas sa lähed linna peale või mitte! Seekordne ``catch u later!`` kõlas aga juba nagu üks korralik pederasti inin, mille ma ilmselt kahel eelmisel korral olin kõrvale tõrjunud kuna tüüp tundus piisavalt normaalne , et teglikult olla SEEE! ``Right`` vastasin ma ja surusin end sügavale pimedasse voodinurka ja jäin küllaltki kangestunult ootama nooruki toast eemaldumist.
Tegelikult tuli ta õhtupoole veel tagasi ja nii MUUSEAS vihjas, et tema läheb siin kõrvaltänavas üht huvitavt kultuuriloolist filmi vaatama, et kas ma ei sooviks tulla. Kuna mul oli algselt plaanitud ka järgnevaks päevaks hostelisse puhkama jääda, siis tol hetkel hakkasin ma vastumeelselt oma plaane ümber kalkuleerima, et mitte rohkem aega selle noorukiga ühel territooriumil viibida. Minu õnneks sai ta aga järgmisel hommikul mingi 2päevase tööotsa ja kadunud ta oligi! Rahu majas!
Halls Creeki pederastiga konfronteerumine aga oli hoopis teisest puust.Sündmuskohaks kohaliku meteoroloogiajaama ametniku residents. Esiteks oli itaalia päritolu, eksvangist, Tourist Visitor Centeri(kus töötavad tavaliselt pensionärid) administraator kapist täielikult välja tulnud. ``Ma olen pederast, noh, ja mis siis!``hüüatas ta, mille peale keegi naeris, keegi kallas veini juurde, keegi hammustas tüki beefi ja kõigil oli lõbus. Tema tegelikult armastavat hoopis naisi, mis meestesse puutub siis nendega on tal asja vaid 3ks minutiks. Tol hetkel oli seltskonnas ka üks väga allapoole keskmise hollandi neiu, kes oli ilmselt niikaua kuival olnud, et pärast teatud veinikogust otsustas järjekindlalt majaperemehelt välja pinnida, kellega ta Halls Creeki kohalikest on nussinud.Loomulikult toodi lõpuks ka kanep välja. Kogu see olukord oli nii reaalselt austraalia seebiooperlik, et kui tol hetkel oleks pederast ette pannud mingi seltskonnamängu mis oleks sisaldanud ka meestevahelist olelust....siis ilmselt oleks seda lihtsalt seda hollandi kott-peas tädi ära kasutatud. Mida aga muidugi ei juhtunud. Sest elu pole film.
1. higi mitteemaldumise näopiirkonnast, mistõttu sooladest küllastununa leidis see tee silmasse mistõttu oli valida kas veits röökida maanteel ja valu kannatada või lissalt silmad kinni sõita. Reaalsuses toimus midagi vahepealset.
2.totaalse füüsilise kustumise, millega ilmselt harjub mõne ajaga
3.maheda magamamineku ajal on kogu keha juskui kaetud liimiga...nojah, ka sellega harjub
Huvitav on ka see, et niiskusprotsent ei jää mitte 30 peale vaid tipneb ikkagi 100ga novembrikuus. Darwinis ja Katherinis saunaga eluaset leida on ilmselt üsna keeruline..kuigi mine tea, just kuulsin et Perthis pidi selliseid kortereid küllaga leiduma.
Kimberlyks kutsutaksegi seda kõige põhjapoolsemat Austraalia otsa WA territooriumil, hellitusnimega The last Frontier. Lõunapoolsematest aladest eristab teda kuiva ja väga märja hooaja vaheldumine, viimane on tekitanud piisavalt vegetatsiooni et siin lehma karjatada. Aga ei mingit dshunglit! Austraalias sisuliselt puuduvad vihmametsad. See on üks suurimaid erinevusi, milline ettekujutus oli enne siia tulekut ja pärast. On vaid hõredalt puid keset madalaid, murenenud mägestikke. Piirkond on küllastunud jõgedest, ojadest ja üleujutusaladest, st. maante ääres jooksevad 2meetrised veetaseme mõõdupostid vahepeal sama tihedalt kui kilomeetripostid. Bakkerite mobiilsus ja üldine tõrksus märjaperioodil põhjas passida tähendab aga seda, et enamikel pole aimu, kuidas ikkagi keset suurt heinamaad saab vesi müne tunniga üle pea tõusta.
Isiklikult võiks Kimberly nimetada pederastide koolmekohaks.Broomis sattusin ühte tuppa mingi hollandlasega, kes nagu alguses ikka et ``hau u going ja looking for work ja watha doing today`` noja siis tema lõpuks, et ``catch u later!`` ``OK, catch u later!`` siis mina vastu. Nii, siis tüüp unustas midagi tuppa, teeb tiiru toas, siis jälle ``catch u later!``. Mina ``Catch you later``, seda juba natuke süllabüleerides. Ok, saan rahulikult nettisse kaevuda. 15minuti pärast tüüp jälle tagasi. Ise mõtlen , et tra, otsusta nüüd siis ära kas sa lähed linna peale või mitte! Seekordne ``catch u later!`` kõlas aga juba nagu üks korralik pederasti inin, mille ma ilmselt kahel eelmisel korral olin kõrvale tõrjunud kuna tüüp tundus piisavalt normaalne , et teglikult olla SEEE! ``Right`` vastasin ma ja surusin end sügavale pimedasse voodinurka ja jäin küllaltki kangestunult ootama nooruki toast eemaldumist.
Tegelikult tuli ta õhtupoole veel tagasi ja nii MUUSEAS vihjas, et tema läheb siin kõrvaltänavas üht huvitavt kultuuriloolist filmi vaatama, et kas ma ei sooviks tulla. Kuna mul oli algselt plaanitud ka järgnevaks päevaks hostelisse puhkama jääda, siis tol hetkel hakkasin ma vastumeelselt oma plaane ümber kalkuleerima, et mitte rohkem aega selle noorukiga ühel territooriumil viibida. Minu õnneks sai ta aga järgmisel hommikul mingi 2päevase tööotsa ja kadunud ta oligi! Rahu majas!
Halls Creeki pederastiga konfronteerumine aga oli hoopis teisest puust.Sündmuskohaks kohaliku meteoroloogiajaama ametniku residents. Esiteks oli itaalia päritolu, eksvangist, Tourist Visitor Centeri(kus töötavad tavaliselt pensionärid) administraator kapist täielikult välja tulnud. ``Ma olen pederast, noh, ja mis siis!``hüüatas ta, mille peale keegi naeris, keegi kallas veini juurde, keegi hammustas tüki beefi ja kõigil oli lõbus. Tema tegelikult armastavat hoopis naisi, mis meestesse puutub siis nendega on tal asja vaid 3ks minutiks. Tol hetkel oli seltskonnas ka üks väga allapoole keskmise hollandi neiu, kes oli ilmselt niikaua kuival olnud, et pärast teatud veinikogust otsustas järjekindlalt majaperemehelt välja pinnida, kellega ta Halls Creeki kohalikest on nussinud.Loomulikult toodi lõpuks ka kanep välja. Kogu see olukord oli nii reaalselt austraalia seebiooperlik, et kui tol hetkel oleks pederast ette pannud mingi seltskonnamängu mis oleks sisaldanud ka meestevahelist olelust....siis ilmselt oleks seda lihtsalt seda hollandi kott-peas tädi ära kasutatud. Mida aga muidugi ei juhtunud. Sest elu pole film.
Saturday, August 27, 2011
Port Headland-Broome
Port Headland oli justkui oleks avanud taas, üle 15 aasta ENE, selle pruunide kaantega seeria mis oli enne mustade kaantega varianti. Pean silmas mustvalgeid pilte röögatutest tööstuskompleksidest mis toona noorele elluastujale tekitasid huvipakkuvaid küsimusi nagu ``Kust saadakse metalli?`` või ``Kas need ongi need masinad mis teevad masinaid?``. Ja mis nüüd astusid elusuuruses päris värvilisena mu ette. Port Headlandi näol on tegemist sadamalinnaga mis teenindab WA üht hetkel kuumimat kaevanduspiirkonda, Pilbarat. Sellest omakorda lõviosa moodustab Mount Whalebackist ammutatav hematiit, mida jätkub veel vähemalt 20 aastaks. See ja kogu muu tööstus mis keerleb rauamaagi ekspordil ja töötlemisel on linna põhifunktsiooniks. On naljaks ette kujutada, kui maak päeva pealt otsa saaks-linn lakkaks olemast, üksikud farmerid jääks seda veel asustama. Sarnaseid näiteid oli WA kullakaevanduspiirkondades mitu.
Samas saab ülevaate Hiina ja Jaapani majanduse aktiivsusest, kuhu 50/50 maak eksporditakse. Kuigi sadamas on ruumi 4 tankerile(võin eksida), mida 24/7 laaditakse, ootavad kaugel ookenil stabiilselt samapalju oma järjekorda. Seetõttu on käima lükatud projekt uue 4km pikkuse avamerekai ehituseks mis suudab teenindada korraga 6 tankerit. Selle konkreetse, üheainsa sadamakai ehituseks, on hinnanguline tööjõuvajadus 2000 inimest!
Kogu seda pilti vaadates tekkis esmalt hoomamatu tunne ja arvamus et neid summasid mis siin liiguvad, polegi võimalik kirja panna. Kuid siiski tegin väikse arvutuse ja mis selgus?!
Kas mu matemaatika on jälle puudulik või mis aga - arvestades 175 000 tonni ühe tankeri kohta, 500 tankerit aastas, 180 dollarit/hematiiditonn, siis saab aastakäibeks ainult 15miljardit dollarit ehk 1,7 kordne eesti riigieelarve.
Niisiis, selles vaffas linnas sai mõnuledes vaadatud tankerite randumist laadimist, päeval, öösel, loojangul ja samaaegselt puyrustatud lihast ravitud. Tundub, et ravikuur osutus edukaks ja hoolimata raevukatest vastupassaatidest õnnestus averageerida 100km päevas ja üllatuslikult isegi taastuvas rütmis Broome jõuda. Lõik Port Headlandist Broome, üldtuntud kui 80 Mile Beach, ongi kuulsust kogunud kui tühermaana, kus motoristid põletavad vastutuultes enim kütust ja kondimotoristid mõtlevad erinevaid trikke kuidas ennast veega varustada. Teel tutvusin Naami veteraniga, kes väidetavalt oli sisenenud vaenulikule territooriumile 66ndal. Tema andmetel pööras kuskil 80 protsenti postkonflikti hulluks, millest tema oli pealtnäha suutnud hoiduda. Ilmselt aitas sellele kaasa musthuumorlik suhtumine tõikka, et ta lisaks pilukatest jalavele ka naisi ja lapsi slaughterdas. Millesse ta siiski vestlusteemana süüvida ei soovinud. Kohatud sai ka seni ainsat naissoloisti jalgrattal, mis on väga haruldane.
Samas saab ülevaate Hiina ja Jaapani majanduse aktiivsusest, kuhu 50/50 maak eksporditakse. Kuigi sadamas on ruumi 4 tankerile(võin eksida), mida 24/7 laaditakse, ootavad kaugel ookenil stabiilselt samapalju oma järjekorda. Seetõttu on käima lükatud projekt uue 4km pikkuse avamerekai ehituseks mis suudab teenindada korraga 6 tankerit. Selle konkreetse, üheainsa sadamakai ehituseks, on hinnanguline tööjõuvajadus 2000 inimest!
Kogu seda pilti vaadates tekkis esmalt hoomamatu tunne ja arvamus et neid summasid mis siin liiguvad, polegi võimalik kirja panna. Kuid siiski tegin väikse arvutuse ja mis selgus?!
Kas mu matemaatika on jälle puudulik või mis aga - arvestades 175 000 tonni ühe tankeri kohta, 500 tankerit aastas, 180 dollarit/hematiiditonn, siis saab aastakäibeks ainult 15miljardit dollarit ehk 1,7 kordne eesti riigieelarve.
Niisiis, selles vaffas linnas sai mõnuledes vaadatud tankerite randumist laadimist, päeval, öösel, loojangul ja samaaegselt puyrustatud lihast ravitud. Tundub, et ravikuur osutus edukaks ja hoolimata raevukatest vastupassaatidest õnnestus averageerida 100km päevas ja üllatuslikult isegi taastuvas rütmis Broome jõuda. Lõik Port Headlandist Broome, üldtuntud kui 80 Mile Beach, ongi kuulsust kogunud kui tühermaana, kus motoristid põletavad vastutuultes enim kütust ja kondimotoristid mõtlevad erinevaid trikke kuidas ennast veega varustada. Teel tutvusin Naami veteraniga, kes väidetavalt oli sisenenud vaenulikule territooriumile 66ndal. Tema andmetel pööras kuskil 80 protsenti postkonflikti hulluks, millest tema oli pealtnäha suutnud hoiduda. Ilmselt aitas sellele kaasa musthuumorlik suhtumine tõikka, et ta lisaks pilukatest jalavele ka naisi ja lapsi slaughterdas. Millesse ta siiski vestlusteemana süüvida ei soovinud. Kohatud sai ka seni ainsat naissoloisti jalgrattal, mis on väga haruldane.
Thursday, August 18, 2011
Carnarvon-Port Headland
Teekond Port Headlandi algas jällegi julgelt, täis innukust. Sellele aitas ilmselt kaasa nädalajagu kestnud taganttuuli ja seega tekkis ettekujutus, et nii peabki olema ja teekond Darwinisse kujuneb kui lumme kusemiseks. Nii otsustasin, et olen piisavas füüsilises valmiduses tegema tõsisema kilometraashiga päevi. Nii kujunes pärast esimest sissejuhatavat päeva 2 järgmist 160 kilomeetristeks, millest esimese lõpus oli tunne, et no nüüd panen küll otse Darwinisse välja. Nägu läks iseenesest naerule. Paraku oli reisi eel tehtud tuulte suunda uurides puuduliku eeltööd ja jäi tähelepanuta asjaolu, et antud laiuskraadil eranditult selget ilma hoidvad passaadid puhuvad konstantselt idast...ja mitte nõrgalt. Ja 5ndal päeval keerasin ma itta. Maad võttis algselt segadus, siis kiire allandmine päeval sõita. Proovisin öösel, tuulevaikuses. Mis oli oodatult veel halvem variant, kuna täielikule visuaalsele motivatsioonitühjusele lisandub keha soov magada mitte pedaalida. Oli aeg mõttekohaks. Variandid on siis
a. liikuda päeval kohati 2kordse jalakäijakiirusega mis teeks soovitud 100 päevakilometraashi saavutamise ajaks tublisti rohkem kui 5 tundi
b.liikuda öösel
c.sõita Broome bussiga ja seal loota, et vahepeal on maakera teistpidi ringi hakanud käima ja tuuled on suunda muutnud
Port headlandi olen jõudnud täiesti küpsena, isegi kõndides tahab jalg vägisi alt ära vajuda. Nüüd veel selgus, et selles pliiatsikijulises linnas, kus ärikvartal on surutud kitsale poolsaarele raudeeterminali ja ookeni vahele, puudub odavhostel, ehk siis hinnad algavad 100dollarist öö, mis jääb selghelt väljapoole minu kulukalkulatsioone.
Tagatipuks on hakanud kimbutama kummide lõhkemine, ja mitte sise- vaid väliskummide. Ei aidanud ka Geraldtonist ostetud kosmosetehnoloogiline Mischelini üllitis mis otsustas rebeneda juba pärast mõndsadat kilomeetrit. Lahenduseks oleks ilmselt metsiku, kuni 50kilogrammini ulatuva kärukoorma vähendamine mis paraku pole ka võimalik, olukorras kus päevade kaupa kõrbes pole ühtki toidupoodi ja vedelikku kulub põhja liikudes iga päev aina rohkem.
a. liikuda päeval kohati 2kordse jalakäijakiirusega mis teeks soovitud 100 päevakilometraashi saavutamise ajaks tublisti rohkem kui 5 tundi
b.liikuda öösel
c.sõita Broome bussiga ja seal loota, et vahepeal on maakera teistpidi ringi hakanud käima ja tuuled on suunda muutnud
Port headlandi olen jõudnud täiesti küpsena, isegi kõndides tahab jalg vägisi alt ära vajuda. Nüüd veel selgus, et selles pliiatsikijulises linnas, kus ärikvartal on surutud kitsale poolsaarele raudeeterminali ja ookeni vahele, puudub odavhostel, ehk siis hinnad algavad 100dollarist öö, mis jääb selghelt väljapoole minu kulukalkulatsioone.
Tagatipuks on hakanud kimbutama kummide lõhkemine, ja mitte sise- vaid väliskummide. Ei aidanud ka Geraldtonist ostetud kosmosetehnoloogiline Mischelini üllitis mis otsustas rebeneda juba pärast mõndsadat kilomeetrit. Lahenduseks oleks ilmselt metsiku, kuni 50kilogrammini ulatuva kärukoorma vähendamine mis paraku pole ka võimalik, olukorras kus päevade kaupa kõrbes pole ühtki toidupoodi ja vedelikku kulub põhja liikudes iga päev aina rohkem.
Thursday, August 11, 2011
Tagasi!
Nüüdseks on siis selge, et Eestist paremat kohta annab otsida. Mitte ainult subjektiivselt, kuna olen eestlane, vaid ka objektiivselt, kuna rikkalikuma loodusega kohta, lisaks aastaaegade vaheldumine, leiab Maalt vähe. Austraalias on aga vähemalt üks asi, mida Eestis pole - The Great Wide Open. Mille järele siia saigi tuldud. Püstitan eesmärgi vändata Darwinisse. Kahjuks reisi ajastus ja suund on natuke puusse pandud. Enamus ringitegijatest liigub vastupäeva ehk pärituult, lisaks hakkab varsti põhja-ja kirde-Austraalias vihmaperiood ja kui selleks ajaks sinna toppama jääda, viib suvalises kohas maanteele tekkiv jõgi lihtsalt su minema.
Algus on on samas olnud edukas. Perthis kallas vihma, mis oli kiireks edasiliikumise motivaatoriks. Esimene nädal vastutuuli karastas ja tegi eriti vaffaks teise nädala pärituulte osa. Viimaseid peaks veel nädalaks jätkuma, siis aga ainult vastutuuled kes teab kuhuni. Perthist Geraldtonini rannikuvööndis olid otsustanud ennast sisse seada puugid. Põmst kui jala maha panid oli mõne sekundi pärast see puuke täis. Fingers crossed, et siis mingit ebolat ei saa! Sellel lõigul kohtasin ka meievanuseid shveitsist rattamatkajate paari kes olid 2 aasta jooksul enamus Aasia riikidest läbi sõitnud. Teheke järgi, eksole!
Geraldtoni Carnarvoni vahel vaimustasid kohati 50 kmsed sirged lõputu vaatega kõrgendikult, midagi sarnast võib kohata ilmselt Nullarboril. Teine rattamatkaja, Steve austraaliast, keda kohtasin vahetult enne Carnarvoni, oli ringi lõpusirgel, ehk siis Melbournini oli tal jäänud 3 kuud.Sain talt ``julgustavat`` informatsiooni nagu näiteks ``dont take your chanches with crocs up north, never swim, always camp at least 1km away from water?!``
Niisiis esimeset etapist Perth-Darwin on läbitud jämedalt 4ndik. Crnarvonis on juba troopika hõngu, soe, üleujutusalad, palmid, banaaniistandused. Abod mädanevad endiselt, nagu mujalgi. Jubbe vale asi oli ikka loomad võsast välja ajada ja neile valge inimese tavasid õpetada. Tulemus on masendav.
Järgmine kontakt loodetavasti Port Headlandist!
Algus on on samas olnud edukas. Perthis kallas vihma, mis oli kiireks edasiliikumise motivaatoriks. Esimene nädal vastutuuli karastas ja tegi eriti vaffaks teise nädala pärituulte osa. Viimaseid peaks veel nädalaks jätkuma, siis aga ainult vastutuuled kes teab kuhuni. Perthist Geraldtonini rannikuvööndis olid otsustanud ennast sisse seada puugid. Põmst kui jala maha panid oli mõne sekundi pärast see puuke täis. Fingers crossed, et siis mingit ebolat ei saa! Sellel lõigul kohtasin ka meievanuseid shveitsist rattamatkajate paari kes olid 2 aasta jooksul enamus Aasia riikidest läbi sõitnud. Teheke järgi, eksole!
Geraldtoni Carnarvoni vahel vaimustasid kohati 50 kmsed sirged lõputu vaatega kõrgendikult, midagi sarnast võib kohata ilmselt Nullarboril. Teine rattamatkaja, Steve austraaliast, keda kohtasin vahetult enne Carnarvoni, oli ringi lõpusirgel, ehk siis Melbournini oli tal jäänud 3 kuud.Sain talt ``julgustavat`` informatsiooni nagu näiteks ``dont take your chanches with crocs up north, never swim, always camp at least 1km away from water?!``
Niisiis esimeset etapist Perth-Darwin on läbitud jämedalt 4ndik. Crnarvonis on juba troopika hõngu, soe, üleujutusalad, palmid, banaaniistandused. Abod mädanevad endiselt, nagu mujalgi. Jubbe vale asi oli ikka loomad võsast välja ajada ja neile valge inimese tavasid õpetada. Tulemus on masendav.
Järgmine kontakt loodetavasti Port Headlandist!
Subscribe to:
Posts (Atom)