Darwini igapäev

Kuna midagi eepi8list pole pärast eepilist rännakut juhtunud, siis kirjutan midagi Darwini igapäevaelust. Tööd sain furnituuri kolimisfirmas, sama tööd sai tehtud ka ülikooli ajal. Jälle füüsiline, eksju, võiks ju millalgi ka peaga mõtlema hakata, aga noh, vaimset tööd välismaal keeruline saada esiteks, teiseks nii on ikka maru mugav ka...lissalt tõstad teise inimese kola punktist A punkti B ja pappi voolab...Viide ka sellele, et siin Aussis on tööd ikka maru lihtne saada, või nagu üks targem tädi võrdles USAga, et seal on surve karjäääri ja tööalaselt liiga suur, Aussis aga liiga väike. Tööle kommuteerun endiselt veloga mis teeb päeva miinimumkilometraasiks 40. Tundub natuke palju lihtsalt tööl käimiseks...aga ei ole nii! See tähendab, et Darwinis on ülihästi arendatud rattateede võrgustik. Puuduvad katkestused, liigelda saab tõepoolest sujuvalt nagu autodki oma teedel. Teiseks, mida ka varem mainitud aga minuarust niivõrd oluline inimgeograafiline/psühholoogiline mõjur, mida lihtsalt peab kordama-Auss on suur. Ja see lihtsalt mõjub. Kui linna ulatus on 25 km, st tee mida vaja läbida linnas jõudmaks üldse kuhugi, sest vähemaga lihtsalt ei jõua kuhugi, siis teeb see psüholoogiliselt kuidagi sama välja kui Tartus oleks vaja minna ühest linna otsast teise. Eeestis oleks 25km näiteks Tartus Elvasse. Tundub absurd mõelda Elvast kui lihtsalt Tartu ühest linnaosast, kui hüpoteetiliselt Tart ulatuks näiteks Elvani. Ja liigelda Tartu ja Elva vahet päevas kordi ja kordi.
Ootan ka kannatamatult vihmahooaega mida ikka lubatakse ja lubatakse..vahepeal ikka juba tulistab ka taevast ühtteist, nii välku kui vihma. Usun et Darwini välgufotograafia on üks parimaid, sest esimese kogemuse kohaselt on troopilise välgu kestvus pikem kui meie laiuskraadil. Nii ajalisel kui ruumiliselt. Darwini välgu saaks lindile ilmselt ka eelmise sajandi lõpu levinud seebikarbiga. Huvitav oli ka nädalatagune vihma ja tuule kooslus(padukas pluss 30 msek tuul) mis annab tulemuseks nagu oleks nõelravikuuril. Tuulte ja tormihooaja tyulekuga seostuvad ka legendaarsed hõljuvad plekitükid mis aeg ajalt inimsi pooleks lõikavad. Ka seda ootan huviga, et tuletada meelde hüüatust ``varjuda!, miinid``, või kuidas see täpselt oligi. Täna lugesin just mingit infotahvlit et vihmad võivad taevasse kinni jääda kuni novembri lõpuni, ega hiljemalt siis...oi jaaa...nalja hakkab saama.
Mingit sitikad on ka tajunud et vihmad lähenevad ja otsustanud aktiivselt õhkkeskkonda täita päikesetõusul ja loojangul. Kerge probleem seineb selles et mainitud sitikad on kuskil hiiresuurused(kerge liialdusega aga palju puudu ka ei jää)ja neid on ikkagi niipalju et velotades tuleb nendega pidevaid kokkupõrkeid taluda, kiivri vastu käivad kolksud, aga kui näkku sellise elukaga saad siis liiga hea just pole ja ükskord õnnestus ühel vitupeal kaelusest sisse lennata. Kiire eluka neutraliseerimine tähendas röögatult suurt sitikavere laiku särgil(võimisiganes sitt neil sees voolab). Ahjaa ükskord õnnestus ka mingist ussist üle sõita...uss mõtles et on kiire ja hüppab eest ära, hetkeks tundus et sitt lõpetab kodarate vastu põrgates nagu üks kass ükskord Supilinnas, aga paraku jäi ussiroju ikkagi otse ratta allassesseeee.Paha uss, raudselt oleks hammustanud kui ratas poleks õle käinud tast.
Darwini ööelust pole õrna aimugi, sest lihtsalt pole huvitatud, kuigi see pidavat suht notorioosne olema. Sellest annavad siiski märku hommikuti keset teed magavad abod kelle hulka on ka vahepeal ära eksinud valge pooiss.
Veelkord siis korrates. Kes tahab Austraaliasse tulla, siis, selgelt oma kogemust ülehinnates, kindlasti WA ja NT! Ja tõenäoliselt ka Queensland. Sest siin on liiga CHILL. Ka kohalikud viitavad sellele ühest suust ja võrdlesvad näiteks Melbourniga ehk Aussi nn Euroopa kantsiga. Üks rekkajuht avaldas isegi arvamust, et Melbournis ringi käies peb hoolikalt jälgima, kellel tänaval vastu tulevatest inimestest on tõsised kavatsuse sulle nuga anda ja kellel on lihtsalt selline näguy peas, nagu ta tahaks sulle nuga anda.
Ja kes kardab Aussi koledaid tüdrukuid, siis kartke edasi. Kuuldused vastavad tõele ja 2st kilekotist jääb väheks. Samas, on siis ka teine kontingent Austraalia tütarlapsi, kes on väga ilusad. Juskui oleks kuskil geenipuu hargnenud 2eks. Need 2 haru on tõepoolest harusiseselt väga sarnased. Ehk on palju tunnuseid mille järgi saab hinnata et tegu on austraallasega. Kirjeldusest ilmselt abi vähe, kui pildile jääb siis riputan üles.

Ja lõpetuseks. Põõjhjuseid, miks noored viimasel kümnendil Aussi ronivad on ilmselt mitmeid, olgu nad eestlased või sakslased, või pilukad. Võibolla prevaleerivad nende hulögas kehv finantsseis kodumaal, kergema vastupanu teed minemine kerge raha teenimise eesmärgil, juveniilne valimatu reisimisihalus, võibolla saab neile ette heita kohustuste mittevõtmist mainitud teemadel. Aga lähtudes ütelusest, et tervis on meie kaaleim vara, siis- Reisige Austraaliasse! See on lihtsalt ulme millistel tuuridel siin organism tööle hakkab kui elada Austraallase moodi Austraalia päikese all ja kuidas tunned, et muutud päevadega nooremaks, mitte vastupidi.

Vihma ja uut viisat oodates,

Tanel Territooriumilt