Monday, November 25, 2013

Prantsaimaa

Kuiv rattareisi soosiv ilm mis oli valitsenud enamuses osas Hispaaniast pöördus alates Püreneedest vihmaks. Kui ma sel hetkel oleksin teadnud, et see jätkab minu valitud marsruudil sadamist 10 päeva jutti, oleksin valinud teise tee, aga...Õnneks oli kergeks puhvriks 2 päeva hiljem jõudmine Toulouse´i. Suuruselt 4s linn Prantsusmaal, mille populatsioon on võrdväärne Eesti omaga ja üliõpilaste arv on võrdväärne Tartu elanikkonnaga, on peakorteriks Saksa-Prantuse ühisfirmale Airbus. Sellel hiiglase najale toetub loomulikult terve linna majandus ja tööhõive, kasvatades linna populatsiooni viimasel kümnendil kiiremini kui Prantsusmaa keskmine. Toulouses oli mind ootamas järgmine prantsuse noorpaar, Vincent ja Vinceane, kelle juures viibisin 2 meeldivat päeva. Huvipakkuvamatest üritustets mainin järjekordset mängusauna külastust spas ja sõitu kaasaegse metrooga, millel puudub bussijuht.
Toulouse´l puudub veeteeühendus Vahemerega, nii otsustasid prantsuse insenerid omal ajal kaevata kraavi, et vähemalt saaks öelda, et meil on nüüd ühendus Vahemerega. Praeguseks on see kraav, nimega Canal DÜÜÜ MIDDIIII, mitmes lõigus kui ja kasutu, ometi saab aimu sellest miks Panama lasi esimeses voorus võimaluse oma kanali peal kätt proovida just prantslastel. Prantslastele paistavad meeldivat igasugused veeluku- ja tammisüsteemid, mida mööda kanaliäärt veerdes kohtas arvukalt. Juhuslikult leidsin ka kuulsa insenerlahenduse, kus seesama kanal on juhitud üle kiirtee, mitte alt nagu tavaliselt.
Seekordseks juhuslikuks valikuks arvukatest Vahemere kuurortlinnades osutus Sete. Omapärane kombinatsioon kesklinna laienevatest kanalitest, turistidest ja kohalikust kalurielust.

 Samuti jäi otse tee peale kurikuulus Tour de France üleaastaselt võõrustav mägi keset karjamaid, Mont Ventoux. Kuri seetõttu, et just sellel tõusul hukkus 1967 tuuril narkomaias briti profirattur Tom Simpson.
Niisiis, täpselt aru saamata, kuidas on võimalik sellel tõusul otsad anda, laskusin jahedast mäetipust tagasi alla, kus lootsin kehandi taas üles soojendada. Ilmal olid paraku teised plaanid ja järgmisest hommikust alates oli Hautes-Alpesi regioonis lumi maas. Omamata mingisugustki arvestatavat varustust talveks, võtsin läbikülmununa kõne sõbrale kes oli mind valmis ka kohe välja aitama. Järgmise taastava öö veetsin Gapis noore prantsuse perekonna juures.

Viimaseks tõusuks Itaaliasse läbi Brianconi vaibus torm, koos sellega kukkus temperatuuripügal veelgi niiet peatuda polnud võimalik, isegi lõunasöök oli vaja sprinterliku kiirusega sisse ahmida ja edasi tulistada. Sellises tempos liikudes leidsin end õhtuks hoopis Itaalias ja järgmisel päeval juba uue võõrustaja, Fabio juures Torinos.

Thursday, November 14, 2013

Hispaania

Nädal Santiagos tähendas otsuste tegemist. Olin endale varem päehe mõelnud, et reisi võiks lõpetada pikema viibimisega kuskil hispaaniakeelses keskkonnas, õppida tundma kultuuri ja see üsna lihtne keel lõpuks täiesti selgeks saada. Santiago paistis olema just õige koht. Ometi oli üks probleem, millele siit ja teiseltpoolt lähenedes lahendust ei leidnud. Nimelt passi keshtivusaeg on peatselt läbi saamas ja mingeid suuremaid sidemeid Santiagoga sellise passiga looma hakata oleks valearvestus. Lähim saatkond Santiagole, kus saaks uue passi vormistada on Washingtonis. Kuna Euroopa aga on sama kaugel, oli otsust lihtne teha. Santiago lennujaamas otsustas aga turvakeskus mu esimeset lennust maha jätta kuna nad ei saanud aru, kuidas on võimalik, et krediitkaart maksevahendina saab eksisteerida ka virtuaalsel kujul, mitte ainult plastikuna. Sain järgmist lendu oodates meenutada viimaseid kultuuriilminguid Santiagost mida varjamata ka lennujaamapostritel eksponeeriti.
Tagasi Euroopas, milline erinevus Ameerikaga, tõmbas hinge korraks kinni ja siis tuli õppida uuesti hingama. Hingama külma varatalvist õhku, harjuma uue rütmi ja reguleeritud keskkonnaga. Sain koheselt nautida Euroopa eeliseid ja suurte probleemideta leppisin kokku 2 kodumajutust Madridis järgnevaks mõneks päevaks. Kodud arenenud Euroopa riikides on plekita, viimse detailini läbimõeldud ja vormistatud. Prantsuse perekonna majas kes oli parema kliima huvides Madridi kolinud 20 aastat tagasi, eskisteeris sooja vee tekitamiseks 2 autonoomset süsteemi. Kui ise võiks õnnelik olla ainult täisautomaatse gaasiboileriga, siis et prantslaslikku nüanssi juurde anda, eksisteeris lisaks veel päikesepaneel-veesoojendus. Loomulikult täisautomaatne. Komme mis siiani on raudse kindlusega kordunud, et külaline on vältimatult vaja viia restoraniõhtule kohalikku luksust maitsma. Kuigi aristokraatlikule populatsioonile võib selline liigutus olla suurimaks hea tahte märgiks, või ühest ülikulukast restoraniõhtust röögatus energiavõlas ratturile jääda suht mõru mälestus. Peamiselt siis ikka sellel vanal heal põhjusel - üks keele peale asetatud  5 eurone beekonifilee lõiguke ei kata seda päeval 5000kcal maha sõidetud energiakulu. Aga kombeid peab järgima.
Luksust, seekord aga täis kõhuga, nautisin Madridi arhitektuuris järgmise võõrustaja juures. Jose maailmarännak oli 3 aastat tagasi lõppenud, kestes kokku 11 aastat. Tüüp oli niipalju näinud, et igasugustele väidetele või küsimustele minu poolt oli tal üsna lühike vastus või lakooniline peanoogutus, umbes et jajah nooruk, ma juba tean seda.
Hispaaniast oli eelmise reisi ajal mälestus jäänud kui kõrberiigist. Uuel aastaaajal ja kõrgemal laiuskraadil olles üllatusin viljakatest põldudest, lopsakatest metsadest. Mida on märgata, et palju esineb tuttava põhjaeuroopa koosluse kõrval tammikuid. Euroopalikku heaolu peegeldavad kammitud mahelehmad, kellel on raudselt igakuised visiidid psühholoogi juurde.
Kuskilt Lõuna Ameerikast meenus vestlus kellegi tarkpeaga kes väitis, et kuigi Lõuna Ameerikal on halb kuulsus kriminogeensuse osas, on tegelikult Euroopas veelgi ohtlikum. Et jumala pärast ei tohiks seal telkimise peale mõeldagi, tõenäoliselt tehakse öösel tühjaks. No ma ei oskaksi seda nüüd kommenteerida, mina midagi sellist väga ei tajunud, vähemalt Hispaanias mitte. Hoopis leidsin, et Hispaania see osa kust ma läbi läksin, on absoluutslt parim koht rattareisiks, pakkudes suurepäraseid telkimisvõimalusi, väikesi mägesid, perfektseid teid, kuiva ilma isegi sellel aastaajal ja kõike muud mis teeb reisi mugavaks.