Kimberly

Nii siis tuli esimene korralik kuumalitakas ära. Kui south-westis eelmise aastavahetuse paiku oli põhiteemaks päike, millel polnud sealkandis mitte ühegi pilve taha ronida, siis põhja austraalias on seda asendamas niiskus. Niiskus. 2päeva enne Katherine jõudmist sisenesin täiesti erinevasse õhumassi, millel temperatuuriks 36 ja niiskus 30% ringis. Ka Broomis oli 36, aga seal oli see õhuniiskus 10% ringis, ei pannud sisuliselt tähelegi, oli lihtsalt palav. Niivõrd väikene protsendi tõus põhjustas
1. higi mitteemaldumise näopiirkonnast, mistõttu sooladest küllastununa leidis see tee silmasse mistõttu oli valida kas veits röökida maanteel ja valu kannatada või lissalt silmad kinni sõita. Reaalsuses toimus midagi vahepealset.
2.totaalse füüsilise kustumise, millega ilmselt harjub mõne ajaga
3.maheda magamamineku ajal on kogu keha juskui kaetud liimiga...nojah, ka sellega harjub

Huvitav on ka see, et niiskusprotsent ei jää mitte 30 peale vaid tipneb ikkagi 100ga novembrikuus. Darwinis ja Katherinis saunaga eluaset leida on ilmselt üsna keeruline..kuigi mine tea, just kuulsin et Perthis pidi selliseid kortereid küllaga leiduma.

Kimberlyks kutsutaksegi seda kõige põhjapoolsemat Austraalia otsa WA territooriumil, hellitusnimega The last Frontier. Lõunapoolsematest aladest eristab teda kuiva ja väga märja hooaja vaheldumine, viimane on tekitanud piisavalt vegetatsiooni et siin lehma karjatada. Aga ei mingit dshunglit! Austraalias sisuliselt puuduvad vihmametsad. See on üks suurimaid erinevusi, milline ettekujutus oli enne siia tulekut ja pärast. On vaid hõredalt puid keset madalaid, murenenud mägestikke. Piirkond on küllastunud jõgedest, ojadest ja üleujutusaladest, st. maante ääres jooksevad 2meetrised veetaseme mõõdupostid vahepeal sama tihedalt kui kilomeetripostid. Bakkerite mobiilsus ja üldine tõrksus märjaperioodil põhjas passida tähendab aga seda, et enamikel pole aimu, kuidas ikkagi keset suurt heinamaad saab vesi müne tunniga üle pea tõusta.

Isiklikult võiks Kimberly nimetada pederastide koolmekohaks.Broomis sattusin ühte tuppa mingi hollandlasega, kes nagu alguses ikka et ``hau u going ja looking for work ja watha doing today`` noja siis tema lõpuks, et ``catch u later!`` ``OK, catch u later!`` siis mina vastu. Nii, siis tüüp unustas midagi tuppa, teeb tiiru toas, siis jälle ``catch u later!``. Mina ``Catch you later``, seda juba natuke süllabüleerides. Ok, saan rahulikult nettisse kaevuda. 15minuti pärast tüüp jälle tagasi. Ise mõtlen , et tra, otsusta nüüd siis ära kas sa lähed linna peale või mitte! Seekordne ``catch u later!`` kõlas aga juba nagu üks korralik pederasti inin, mille ma ilmselt kahel eelmisel korral olin kõrvale tõrjunud kuna tüüp tundus piisavalt normaalne , et teglikult olla SEEE! ``Right`` vastasin ma ja surusin end sügavale pimedasse voodinurka ja jäin küllaltki kangestunult ootama nooruki toast eemaldumist.
Tegelikult tuli ta õhtupoole veel tagasi ja nii MUUSEAS vihjas, et tema läheb siin kõrvaltänavas üht huvitavt kultuuriloolist filmi vaatama, et kas ma ei sooviks tulla. Kuna mul oli algselt plaanitud ka järgnevaks päevaks hostelisse puhkama jääda, siis tol hetkel hakkasin ma vastumeelselt oma plaane ümber kalkuleerima, et mitte rohkem aega selle noorukiga ühel territooriumil viibida. Minu õnneks sai ta aga järgmisel hommikul mingi 2päevase tööotsa ja kadunud ta oligi! Rahu majas!

Halls Creeki pederastiga konfronteerumine aga oli hoopis teisest puust.Sündmuskohaks kohaliku meteoroloogiajaama ametniku residents. Esiteks oli itaalia päritolu, eksvangist, Tourist Visitor Centeri(kus töötavad tavaliselt pensionärid) administraator kapist täielikult välja tulnud. ``Ma olen pederast, noh, ja mis siis!``hüüatas ta, mille peale keegi naeris, keegi kallas veini juurde, keegi hammustas tüki beefi ja kõigil oli lõbus. Tema tegelikult armastavat hoopis naisi, mis meestesse puutub siis nendega on tal asja vaid 3ks minutiks. Tol hetkel oli seltskonnas ka üks väga allapoole keskmise hollandi neiu, kes oli ilmselt niikaua kuival olnud, et pärast teatud veinikogust otsustas järjekindlalt majaperemehelt välja pinnida, kellega ta Halls Creeki kohalikest on nussinud.Loomulikult toodi lõpuks ka kanep välja. Kogu see olukord oli nii reaalselt austraalia seebiooperlik, et kui tol hetkel oleks pederast ette pannud mingi seltskonnamängu mis oleks sisaldanud ka meestevahelist olelust....siis ilmselt oleks seda lihtsalt seda hollandi kott-peas tädi ära kasutatud. Mida aga muidugi ei juhtunud. Sest elu pole film.