Costa Rica

Pooltesittunnine paadisõit Costa Ricasse oleks olnud elamus omaette, kui samas paadis juhuse tahtel poleks olnud 3 juuditõugu tattnokka USAst. Terve tee väljendasid nad tuntud USA entusiastlikku ellusuhtumist valjuhälselt, ühele neist oleks vabalt võinud panna isegi diagnoosi selle aluselt, et absoluutselt iga mõte mis poisi peast läbi käis, pidi ta selle välja ütlema. Kuna olin see õnnetu kes pidi pinki jagama nende kõrval, avanes hea vaade üle pika paadi reisikaaskonna, pooled pärismaalased ja pooled vagurad kesk-ja lääne eurooplsed, kelle mokk töllakil pilgud olid suunatud paadi eesotsas ennastnautivatele klounidele. Paratamatult tekkisid assotsiatsioonid ühe zombifilmiga, kus rahulikule sissejuhatusele järgnes kaoslik muruniidukite ja kettsaagidega zombide rapsimine - ja kuidas need muruniiduki terad neid obsessiivselt pibosid sättivaid juudipäid raspeldaks.

Costa Rica erineb teistest Kesk-Ameerika riikidest märgatavalt. Alustuseks, hinnatase on sama mis Euroopas ja Jaapanis, kohati isegi kallim. Ma ei julgeks seda saamale pulgale panna elatustasemega, kuigi paljud indeksid (HDI, HPI)just seda väidavad. Äärealadel on palju perekondi kes ikkagi elavad peost suhu ja kelleni rikkus jõuab ainult avalike teenuste kaudu. Siiski, pilt mis avaneb on äravahetamiseni sarnane ükskõik mis muu arenenud riigiga: kvaliteetmaanteed, märgistused, suitsuvabad masinad, infrastruktuur, puhtus jne. Kuidas on see kõik võimalik? Kuidas saab Costa Rica niivõrd drastilisel terineda teistest, pealtnäha sarnase sisu ja eeldustega naaberriigist? Kui vaadata peamiste majandusharude loetelu, ei ütle see ka veel väga palju: turism, infotehnoloogiatööstus, teatud põllumajandustooted nagu kohvi ja banaan, farmaatsiatööstus. Pigem on küsimus nende kvaliteedis.

Turism - 25% riigist on looduskaitse all(võrreldes tavalise 13ga). Isiklikult võin öelda, on mida kaitsta! See on indutseerinud turismi, tõelist masinlikku ökoturismi, kus läbi põhitrasside ja kaitsealade liiguvad turistide hordid ja jätavad sellise hinnataseme juures mitte just vähe pappi riiki.

Põllumajandus - soosivad klimaatilised tingimused, kui isegi nn kuival hooajal (mida ei saaks küll eriti kuivaks nimetada) on loodus rohelisem kui ükskõik millises teises Kesk-Ameerika riigis, tagavad põllukultuuride kvaliteedi. Banaanid on konkreetselt 3 korda suuremad kui kõige suuremad banaanid mistahes varem nähtud. Võib olla kindel, et sarnased omadused on ka sellisel tulusal eksportartiklil nagu kohvioad, mille kasvatamine on ajaloolisel olnud Costa Rica majanduse alustala. Sama käib kõikide muude kultuuride kohta. Kookospuu on levinud väljapoole kasvandusi, nii saab täide üks unistus, mõte mis seostub sõnaga troopika. Nii nagu affid muiste ja neegerid pärast, ja mille on kenasti sõnadesse pannud Thor Heyerdahl teoses ``Fatu Hiva``, ronisin ladva alla saagi järele. It was time to crack the motherfucking cockonut!

Farmaatsiatööstus - terve Ladina Ameerika ja Mehhiko vintsutab tabletti kahe suupoolega, niiet teatud kolkakülades võib täheldada sama fenomeni mis Hiinas mobiiltelefonipoodidega. Nimelt, nendest küladest leiab alati tablette, aga ei pruugi leida süüa. Kuhu mujale oleks parem suurtel farmaatsiagigantidel nagu GlaxoSmithKline kolida, kui mitte kõrge haridustasemega Costa Ricasse.
Ja võibolla kõige tähtsam põhjus on ajalooline. Costa Rica on alates 1950ndatest olnud rahuaja riik ilma mingite poliitiliste ja sõjaliste vibratsioonideta.

Costa Rica garanteerib üht - sinna minnes leiad end dsunglist, dsunglist nagu me seda tunneme televiisorist ja õpperaamatust. Isegi väljaspool looduskaitseala.