Sokud täna

Jeehaa! Leidsin end täna jälle maantekraavist, ilmselt on siin peidus ka blogikirjutamissoov. 2 uskumatult pöördelist kuud on möödas sellest kui ratta nurka viskasin ja Esperance kalalaeval eelseisvaks finantsi koguma hakkasin. Kui oleks pidanud hindama tõenäosust, et ma Espis tööd saan ja siis veel põhjas ära käin, oleks pakkunud 2% ringi. Mõtetes olin juba Nullarboril ja SAs. Aga näed... ikka peab meenutama saksapoisi ütelust, et ära kunagi tee Austraalias plaane.

Eelnevad 7 kuud Austraalias on kokkuvõtvalt olnud vaffad, kerged ja rasked nii ja naa.
1. Sisuliselt on kogu aeg jalapauerit kasvatatud, erinevad tööd ja rännakud nõuavad pidevalt jala peal olemist või pedaalimist ja mitte vähe. Ka kohalike maakate jalalihast uudistades on näha, et siinmaal liiga vähe just ei kõnnita.
2. enne siiatulekut oli pigem ettekujutus austraaliast kui mitmekesisest floorast. ...nojah. Need olid siiski üksikud turistidele mõeldud infobitid mis läbi kajasid, nagu näiteks need suured puud Pembertonis kuhu otsa saab ronida. Jah nad on tõepoolest olemas, aga natuke liialdades, ega siin edelas muud nagu polegi. Pembertoni ümbrus ongi kõige viljakama flooraga piirkond, mujal on kõrb, kõrb, põõsastega kõrb, ja siis veel natuke kõrbe....mis on ka justkui lahe omamoodi.
3.lääne-Austraallased on verbaalselt väga sõbralikud. Tihedamini kasutatavad väljendid on ``how are you doing``, ``are you all right there``, ``how is it going``, ``no worries``. Miks see nii on ja kas nende teod on vastavad sõnadele on juba pikem teema ja arutelu.
4.on jäänud mulje, et austraallased on natuke nende lammaste moodi, keda nad aasa peal kasvatavad. ehk siis et nad ongi veits lambad. siiski ei tahaks ennatlikke järeldusi teha ja tõenäoliselt piirdub lammaskontingent inimpopulatsiooniga kes elab maapiirkondades. eks see ole ju mujal ka nii, et maakad on veits...sellised nagu nad on. meelde jääb kindlasti väljend ``yeeeeeeeeeeeeeeeee (hääldada ``jiiiiiiiiiiiiiiii``) (ja uskuge mind, see ``e`` on värdjalt pikk ja koomiline), I dont know``.....I dont know...I dont know.

Kuhu on kõik kängurud jäänud? Pole näinud raiskasid pikka aega. Ilmselt migreeruvad nemadki koos abodega talveks põhja poole. Selle puudujäägi korvasid aga naljakad sokud maanteeääres, ke minu möödatuhisemise peale kabja kiiremini käima lõid ja koomiliselt vastu traataeda põrkasid.