päris omapärane on olnud viimased nädalad siin Pembertonis. rohkem on nigu kõike muud tehtud kui tööd. seetõttu on ka rahaline seis mitte niihea mis ta võiks olla, a noh vast saab hakkama, ja muidugi, siis ju alles põnevaks lähebki kui raha otsa saab. õunakorjamine võttis aegajalt rohkem õunasöömise kuju, ja oli ka põhjust-kui viinamarjad ongi põhimõtteliselt kõige parrmad puuviljad üldse, siis õunad olid paraku veel paremad.
pühendaks ühe lõigu ka majakaaslastele. tegemist on pundi britisaare noormeestega, kelle omavahelist vestlust kuulates on võimalik vaid paarist sõnast aru saada. täiesti müstiline kuidas nad üksteisest aru saavad, sest susin mis nad suust välja ajavad ei anna isegi murrakumõõtu välja. rääkimisel kasutavad nad põmst s-tähte ja paari vokaali. lisaks suhtuvad noorukid üsna vabalt ka toakeskkonna koorasolekusse ja puhtusesse, mis mulle iseenesest sobib. lissalt tänaseks saavutas köögisektsioon juba küllaltki koomilise oleku, kus igasugused toidu ja pakendijäätmed olid ühtlaselt pihustatud üle terve köögi, mis oli endaga kaasa toonud sipelgate lausinvasiooni. niisiis köögi põrand oli ühtlaelt kaetud ka sipelgatega, nniet kui korraks seisma jäid, hakkas sipelgavool ka mööda jalga üles liikuma. selgituseks, et see ei ole siin enam midagi erutavat, nende kuudega on igasuguste loomade ja sitikatega juba piisavalt ära harjutud, teinekord ei viitsi eriti liigutadagi kui näiteks mingi huvitavat filmi vaadates sipelgad näiteks mööda kätt siblivad. siiski osutus olukord majas resideeruvale korea tüdrukule liigseks, misjärel otsustas ta individuaalselt ette võtta suurpuhastuse. tulemus oli päris hea, sain ka mõned ülesvõtted enne ja pärast. nagu arvata võite võib olukorda kirjeldada järgneva klassikalise lõiguga.
``Sumin! What the fuck are you doin`?`` ``Uum...cleaning up your shit.Whyy!? ``Well...ok, whatever. If you have to. You must like cleaning, don`t you?``
Vastuseks sukeldus veidi umkeelne aga muidu tore korea tüdruk vaikides harjasse.
Siin hakkab varsti vihmahooaeg, nii umbes aprillis hakkab sademekõver eksponendi kuju võtma, mis tipneb juulis. kolme talvekuuga sajab maha 2korda niipalju kui eestis terve aastaga. lisaks on tööd vähem. kolmandaks on siin juba oldud ka, peaks nigu mujale ka vaatama.
niisiis on aeg siit edasi liikuda. valikud olid kas põhja või itta. ida kasuks otsustasin, kuna seal on rohkem võimalusi midagi teha või edasi liikuda, võibolla. esialgne marsruut on pemberton-manjimup-mount barker-albany-stirling range-Esperance. Rohkem ei julge lubada. Eks võtab blogi jälle Esperances kätte. Näha palju siis must järgi on jäänud ja mis edasi. Seniks edukat uue sauna sissepühitsemist ja ajage Jann ka lõpuks sauna. Ükskord elus peab ju ennast ära pesema.
PS! Siim, see pulmajutt oli mudugi nali, eksju?
Ei. Ja kena reisi sulle! Samuti peab nentima, et suht põnev majaseltskond sul :)
ReplyDeleteKus olebb pildid? Tervitused ja kaastunne Suminale.
ReplyDeleteMul tekkis marsruudiga seoses küsimus, et kas mõtled ise neid kohanimesid välja? No eks ise tead muidugi. Ehk siis head jätkuvat reisimist, nagu Baum juba soovis. Olgu see siis kujuteldav või päriselt.
ReplyDeleteSelle mõttest ma siiski aru ei saa, et kord elus justkui peaks ennast pesema? Küll pärast surma keegi tõmbab korra laiba voolikuga üle ja käib matustel vahtimiseks küll.