austraalia külalislahkusest

2 blogi päeva jooksul! that must be something!
on ka põhjust. täiskuu on raudselt selles kõiges süüdi et õnn naeratab korraga palju. nimelt rattapoes staffi kokku ostes juhtusin rääkima onuga kes on samuti andventure poiss ja rännanud nii mõneski kohas. hiljem muidugi selgus et me olime ka varem albanis kohtunud, eelmisel korral kui ma bibbulmun rännakut lõpetasin. niisiis, kurtsin talle muret et mu eelarve hakkab kokku tõmbuma meeletute kulutuste tõttu rännakuvarustuse komplekteerimisel, mispeale pakkus ta mulle paugust öömaja. mis hiljem selgus oli  juhuslik austraalia keskklassi villa. on top of that, kutsuti mind ka naabrite juurde pidulikule õhtusöögile, mille põhiroaks oli miski metsikult suur, umbes seasuurune kala. nii ta siin käib.

pemberton-albany

Rattaepopöa algus on olnud vääriline ja seetõttu on vajalik teha paar sissekannet juba albanyst. juba esimestel kilomeetritel sai selgeks, et pakikoorem ratta tagaosas on tagaratta jaoks liig mis liig. nimelt sai ratas ostetud kiirustasdes ja jäi märkamata asjaolu, et tagajooksusks on nn tirrsüsteem, mis pole üleüldsegi mõeldud käikudega ratastele ja on põmst relikt sellest ajast, kui ratastel veel käike ei kasutatud. mis muidugi ei takista endiselt veel agraarühiskonnas elavatel lääne-austraallastel neid kasutamast. tulemuseks oli siis et teisel sõidupäeval läks tagaratas põmst pooleks ja tuli hakata roadside-mechanicsiga tegelema. päevas tuli stabiilselt vahetada vähemalt korra kodaraid, igast väiksemastki tõusust ratas käekõrval üles astuda jne.viimase kodaravahetuse ajal 40km albanyst pidi juba vaikselt endale sisendama hakkama lausejuppi ``kaotus saab olla ainult peas :)``.  olen lõpuks jõudnud albanysse. meeleolu on loomulikult vallutuslikult võimas. terve tagaratas läheb vahetusse, toidukraam kotti ja tuld üle stirling range esperance poole.
jann, põmst kui sa omasse mulli oled jälle ennast sisse progenud siis sa muidugi ei leia neid kohti üles. soovitan vaadata Austraalia kaarti, selle lõunapoolkera saare oma, vaata. siis ei saa eksida.

hüvasti south-west...vähemalt mõneks ajaks

päris omapärane on olnud viimased nädalad siin Pembertonis. rohkem on nigu kõike muud tehtud kui tööd. seetõttu on ka rahaline seis mitte niihea mis ta võiks olla, a noh vast saab hakkama, ja muidugi, siis ju alles põnevaks lähebki kui raha otsa saab. õunakorjamine võttis aegajalt rohkem õunasöömise kuju, ja oli ka põhjust-kui viinamarjad ongi põhimõtteliselt kõige parrmad puuviljad üldse, siis õunad olid paraku veel paremad.

pühendaks ühe lõigu ka majakaaslastele. tegemist on pundi britisaare noormeestega, kelle omavahelist vestlust kuulates on võimalik vaid paarist sõnast aru saada. täiesti müstiline kuidas nad üksteisest aru saavad, sest susin mis nad suust välja ajavad ei anna isegi murrakumõõtu välja. rääkimisel kasutavad nad põmst s-tähte ja paari vokaali. lisaks suhtuvad noorukid üsna vabalt ka toakeskkonna koorasolekusse ja puhtusesse, mis mulle iseenesest sobib. lissalt tänaseks saavutas köögisektsioon juba küllaltki koomilise oleku, kus igasugused toidu ja pakendijäätmed olid ühtlaselt pihustatud üle terve köögi, mis oli endaga kaasa toonud sipelgate lausinvasiooni. niisiis köögi põrand oli ühtlaelt kaetud ka sipelgatega, nniet kui korraks seisma jäid, hakkas sipelgavool ka mööda jalga üles liikuma. selgituseks, et see ei ole siin enam midagi erutavat, nende kuudega on igasuguste loomade ja sitikatega juba piisavalt ära harjutud, teinekord ei viitsi eriti liigutadagi kui näiteks mingi huvitavat filmi vaadates sipelgad näiteks mööda kätt siblivad. siiski osutus olukord majas resideeruvale korea tüdrukule liigseks, misjärel otsustas ta individuaalselt ette võtta suurpuhastuse. tulemus oli päris hea, sain ka mõned ülesvõtted enne ja pärast. nagu arvata võite võib olukorda kirjeldada järgneva klassikalise lõiguga. 
``Sumin! What the fuck are you doin`?``  ``Uum...cleaning up your shit.Whyy!?  ``Well...ok, whatever. If you have to. You must like cleaning, don`t you?``   
Vastuseks sukeldus veidi umkeelne aga muidu tore korea tüdruk vaikides harjasse.


Siin hakkab varsti  vihmahooaeg, nii umbes aprillis hakkab sademekõver eksponendi kuju võtma, mis tipneb juulis. kolme talvekuuga sajab maha 2korda niipalju kui eestis terve aastaga. lisaks on tööd vähem. kolmandaks on siin juba oldud ka, peaks nigu mujale ka vaatama.

niisiis on aeg siit edasi liikuda. valikud olid kas põhja või itta. ida kasuks otsustasin, kuna seal on rohkem võimalusi midagi teha või edasi liikuda, võibolla. esialgne marsruut on pemberton-manjimup-mount barker-albany-stirling range-Esperance. Rohkem ei julge lubada. Eks võtab blogi jälle Esperances kätte. Näha palju siis must järgi on jäänud ja mis edasi. Seniks edukat uue sauna sissepühitsemist ja ajage Jann ka lõpuks sauna. Ükskord elus peab ju ennast ära pesema.

PS! Siim, see pulmajutt oli mudugi nali, eksju?

valimised

Vaatan siin hetkel valimistulemusi ja taban end mõttelt, et mismõttes on üksikkandidaadid piiratud ainult oma valimisringkonnaga. See oleks umbes sama kui võtta keskilt ära ida viru ringkond, millega ta kaotaks paugust 20000häält ja 4 mandaati. Europarlamendi valimistel oli ju täpselt vastupidi, kui üksikkanidaadid olid esindatud kõikides ringkondades, mis võimaldas ka härra Tarandil pjeestaalile tõusta. Ehk siis, mis oleks  võimaldanud tõenäoliselt ka härra Kunnasel mandaat haarata, kui arvestada tema ülekaalukat võitu üksikkandidaatide seas. No ja kaugel sealt siis see ühemadaadiline Kunnase Riigikogu ikka olla saab! Kujutleb pilti tavalisest argipäevast, kui inimesed lähevad hommikul Tallinnas tööle. Nii ka Kunnas, peseb hamba, joob kohvi. Kell 8 pargib oma tanki Stenboki taha ja asub päevatöö kallale. Lõuna ajal võtab ette kerge jalutuskäigu Toompealossi, kus pesitsevad tema nõukik-kuked, Laar, Mikser ja muud elukad...