äppi nuuu jeer!

Lõpuks otsustas näärivana mulle interneti koju tuua js nüüd saab teha kokkuvõtte viimase kuu sündmustest.

Maalee
backpackeri, kes on äsja saabunud austraaliasse ja kes on nõus alla neelama misiganes töökoha, edassiliikumine on sama kaootiline kui Brauni oma.võib öelda, et mul vedas sajaga, kuna residentsiks sattus olema pemberton.
Karri
piirkonna märksõnaks on karripuud. kuigi puude areaal ulatub pikema ribana mõnisada km põhja poolt lõunarannikuni välja, kasvavad võimsaimad isendid pembertoni ümbruses. kuni 90msex ja 2,5diameetriga suurimatest isenditest saab väidetavalt ehitada 2,5 maja.Veel suurem puuliik maailmas kasvad ainult Californias. karripuu on igas mõttes elajas:vanimad isendid on 400 aasta vanused, puidu tihedus/kõvadus on robustne(kui kurikaga neegri kolpa silitada, siis kurikale ilmselt mõlki ei jääks).liigisisene olelusvõitlus joonistub puul hästi välja: kui kasvu algfaasis sirguvad karrivõsukesed rõõmsalt koos taeva poole, siis mingist hetkest ampsab tugevam kogu valgus- ja juurepaueri endale ja suretab teised välja. siin sagedasti esinevad bushfired, mis tõmbavad kogu alustaimestiku tuhaks, täiskasvanud karripuud eriti ei koti.
Jalgsi
jalgsiusku pöördumine on siin vägagi päevakorras.põhimõtteliselt esimene asi mis kohalikud seljakotiga tegelast nähes küsivad: Are you here for bushwalking? Rahvusparkidesse on bushi sisse aetud sadu kmtreid peamiselt jalgsimatkaradasid, reljeef on kohati asjalikum kui pühapäevamatkaja kannatab. Kogu seda rõõmu kaunistab muidugi Bibbulmun Track 1000 (jah 1tuhat kilomeeterit) loom, mis on hetkel inspireerivam kui elu ise.Rada meandreerub Perthist Albanysse, kattes erinevaid looduskooslusi.Nime on saanud aborigeenide pikamaakõndimise traditsioonist. Rajal näitab suunda maduuss, kes legendi järgi arvatakse olevat kujundanud siinse küngas-org-küngas maastikupildi.
Töö
Tööpõld on WA suurimas farmis , Casuarina Valley Orchardis. On spetsialiseerunud õuntele. PÕLLUTÖÖKS seda nimetada ei saa, sest lepingu kohaelt ped sa ise olema tööle minnes pestud ja kasitud, et sa õunu ära ei määriks. Töö on loomulikult tuim, nimetatakse thinninguks, ehk siis toorete õunte harvendamine.A no mis tuleb ära teha see tuleb ära teha nagu keegi ütles.
Ipid ja Nivea-poiss
elame kohalikus backpackeris ja see on põhimõtteliselt pull koht. robustne hipipesa, kuhu on koondunud 80 ümbruskonna farmides töötavat packerit. ai raisk, ipid on ikka pull rafas. ipi istub lissalt peale tööd maja ees ja naeratab totakalt, joint amba vahel ja ajab arusaamatut ipijittu. kohalik narkodiiler elab kõrvalmajas, aga kraami käib toomas oma päevinäinud dshiibiga. Pimedas ja siis kui tellitakse, ja seda juba tehakse. kui ipidele 2meetri raadiusesse läheneda, on stabiilne kanepihõng üleval, isegi siis kui hetkel kraami ei tarvitata. eriliselt sööbis mälusissesse hommik, kui sigasüütu olemisega ipi, paljajalu, lõhkiste teksade ja muu ipiatribuutikaga, vaatas lapsesilmadega otsa ja ütles ``enjoy life``. Tee mis tahad, see oli USUTAV. Mulle tundus, et ta tõesti teadis, millest ta rääkis.
minu toas elavad sakslased.Ühte kutsun ma nivea-poisiks, sedst talle meeldib ennast võida naiste kosmeetika raudvarasse kuuluva nivea-kreemiga. ja ma kahtlustan , et sarnase tegevust harrastavad ka teised sakslased , aga nad pole vahele jäänud. vahel piiluvad ainult nivvea karbid kuskilt riietehunnikust välja. Ühesõnaga, ükspäev, kui tööl vihma tibutas, otsustas nivea-poiss kogu oma energia panna selgitustöösse, kui lootusetud töötingimused valitsevad , et töö peaks klohe ära lõpetatama jne. Väidetavalt on ta läbinud sakasa sõjaväeteenistuse, millest tekib küsimus - millega tegeleb saksa ajateenistus. Igatahes juhtus selline kurioosum, et mu aju otsustas ühel öötunnil, et tal on vaja sleepwalking-mõudi minna. misjärel ma sügav une faasis ilmselt ei tajunud asjaolu, et ma magan ülemises naripositsioonis ja kukkusin nivea-poisile keset ööd pähe. Oh seda jama siis, ei saanud enam mina ega tema magada. Boonusena purunes mul veel vasak alumine ribi, mille täieliku taastumise märke on tunda alles kuu hiljem.
Kui rahvusjaotusest üldiselt rääkida siis kõige rohkem on siin sakslasi,prantslasi, briti saare elanikke, ja üllatus üllatus, eestlasi. kõiki enam vähem võrdselt.ei ühtegi hispaanlast, soomlast, idaeurooplast, tsurkat.käputäis on veel muid kesk-eurooplasi ja pilukaid.
Jõulud
jõulude ajal , nagu plaanis oli, sai ette võetud natuke pikem matk Bibbulmun Trackil. Plaanis oli läbida 150 km lõik Pemberton-Balingup 5 päevaga, mis loomulikult osutus ülejõu käivaks. arvestamata jäid mõned tagasihoidlikud asjaolud. a)seljakoti kaaluks kujunes 15 kg b)40km päevi pole võimalik korraga üle ühe päeva järjest teha c)maastiku reljeef. Niisiis plaan sai täidetud 73%liselt.

Bibbulmun Track on varustatud camping site´dega, umbes nagu eestis RMK punktid väikese lõkkekoha, laagriplatsi ja hütiga. CSide vahe kõigub 15st 25km-ini, niiet enamvähem inimlik , 1..., niiet kogu raja läbimiseks kujuned 1 kuu ringis. Mu retk algas pembertonist, esimeseks ööbimiskohaks osutus Beedelup Camp. Jõululaupäeva õhtuks oli sinna piknikule tulnud üks kohalik onu, kes väidetavalt oli B-tracki ühe jutiga läbi käinud ja tahab seda veel teha. Märkimist väärib asjaolu, et onu vanuseks oli 72a. oma piknikuriismed jättis ta mulle, niiet pühajõulusöömaaeg kujunes lihakotlettide ja viinamarjade näol asjalikumaks kui algselt plaanis.

Järgneva liigentusiastliku päeva lõpppunktis ootas ees palja karaga härrasmees. Asi sai selgeks pärast logiraamatu(on igas CSis) sirvimist, kus seisis härrase nimi-Ed Cox.härra edward oli rajale kaasa tirinud kriminaalhooldusaluse staatuses eksvangi, nende matk oligi siis pahareti tsiviili lõimimise üritus.

Veel väärib mainimis asjaolu, et kolmandik Bibbulmun Tracki pikemalt karistavatest ränduritest läbivad raja otsast-otsani. See tundus alguses küllaltki uskumatu, kuid rajal kohatud tegelastega lühidalt rääkides veenis, et logiraamatute sissekannetel võib tõepõhi all olla.

PS. kes soovib verbaalkontakti luua, siis variandid on, et ma saan lauatelefonile helistada õhtuti või siis skype.

sisseelamine jm

üks põhjueid miks sii´a sai tuldud, oli veits turgutada oma uimavat mõistust ja ka keha. esimestel päevadel õnnestus see uues situatsioonis suurepäraselt. mõistus teravustub, kehand liigub lennukalt sinna kuhu vaja(enamasti vaatamisväärsuste juurde ja tööbüroosse), mälu paraneb metsikult. ühesõnaga kehand üritab ellu jääda. kindlasti olid need ühed huvitavamad päevad sellel reisil. nüüd kui esimene töö on leitud(õunafarmis, pemberton), kontaktid loodud, ümbruskonnaga tutvutud, läheb kehand paratamatult säästureshiimile, mis on faking jama. seda tuleb muuta, üritan töötada selles suunas.

perthi elu üldiselt võtab näo naerule-tänaval suvaliste inimestega rõõmsameelsete tervituste vahetamine, liikluse ülim rahulikkus, kohaliku naiivpositiivse raadiojaama sun fm kuulamine, pilgu suunamine mööda kilomeetritepikkust säravkollase liivaga rannajoont - lihtsalt muudab sind, kui mitte sügavalt, siis pinnapealselt, ja sellest hetkel piisab. paraku võib see aga natuke igavaks muutuda.

saabusin siia 2 vaffa eesti tütarlapsega, kes on kindlsti olulisel kohal reisi esimestes peatükkides, loodetavasti ka viimastes. eile sai koos peetud teine koosviibine meie sõbra alkoholiga(õlu on siin kahjuks üle 2x kallim kui eestis). märkimisväärseks teeb selle, et see toimus meie kolme osavõtul Langley Parkis, mis on suht dead centeris, on umbes 10 täismõõdus jalgpalliväljaku suurune ideaalse inglise muruga ilma ühegi puuta väljak. meie kaaslaseks tervel väljakul olid vaid kohalikud kajakad, kes tõenäoliselt sepitsesid mingit huvitavat plaani, meile kahjuks seda ei öelnud. needless to mention, see oli suht huvitav kogemus.

kuuse all on käidud n+1 korda, ja see on täielik pask. on koomiline silmitseda plastmassist kuuske koos teiste totakate jõulukaunistustega, kui väljas on 40kraadi ja päike peksab peasse. kahtlustan et see aasta on jõulud teistmoodi või pole neid üldse.

joonistab ka varsti, tann

perth või mis!

taskuteatmik märgib kahte asja

1.perth on kui jõukasse perre sündinud laps, hõbelusikas suus, kellel on kõik võimalused edukaks eluks täiskasvanueas, tõenäoliselt elab ta muretut elu, võttes kõike lennult ja loomulikuna.

2. perthi number üks pargi, kings parki vaateplatvormi kohta-´kui oleks võimalus puudutada kosmost, teeks seda paljud. selleks pole vaja minna kosmosesse, on vaja lihtsalt minna kings parki´

nõustun nende väidetega täielikult.

tegelikult ei tahtnud ma sellest rääkida. mind ajendas kirjutama siinne hosteli shotlaste populatsioon. ma ei tea täpselt kes täpselt keda vihkas(kas shotlased inglasi või vastupidi), aga lühidalt öeldes on shotlased väga sarmased eesti tsurkadele. nad on lihtsalt värdjad. mõttetud ajukääbikud räusklevad uskumatult võimatus inglise keeles.põmst tahaks neile kirvega pähe taguda. kohalike kohta ei tahaks (veel) midagi öelda.ise üritaks end perthist välja rabeleda, kuigi mugavus sunnib kangesti siia jääma ja paraku on paljud seda teed läinud.

kui küsida kohaliku käest millal teil viimati vihma sadas, saab vastuseks-`rain, what are you tlking about?´

kirjutab joonistab 

1.päev KLis

Suurlinn omamoodi.Vastupidiselt Barcelona  pikkadele ja sirgetele btänavatele on Kl morfoloogiliselt künklik, lühemate ja käänuliste tönavatega, meeletult kõrgete autoviaduktidega. Need külgnevad arvukate puude ja rohealadega, pigem on tunne nagu olkesid dshunglis kui linnas. Inimesed sõbralikud, söök odav. Tönavatelt hõngub eriti aromaatseid lõhnu, mida elu jooksul oled vaid korra tundnud ja nüüd tungivad need ninna korraaga, moodustades ülikarmi lõhnabuketi. Ja suurim küsimus mis mind algusest peale paelub-miks käivad kohalikud pikkades tumedates riietes ringi, kuigi väljas on 30+ kraadi. Pole veel vastust saanud.

umbes nädal enne

niisiis sai see vaffa kirjanurk tehtud, isa , sõbra ja enda soovitusel. milliseks ta kujuneb, määrab see, milliseks osutub palverännaku mõju kehale ja vaimule. ja tõenäoliselt ka netiühenduseset, midä ei pidanud austraalias palju olema.
üldiselt on alates pühapäevast kerge värin sees. oskan vaid oletada, kas seda põhjustas

a)5kilo (pool pange!) kanget alkoholi, mida asjaosalised ärasaatjad pidasid tarvilikuks laupäeval kohale tassida
b)emased, kes otsustasid end samuti miskipärast veidi avada
c)D-day ise
d)või miski muu...

enne minekut vaja veel paar väga tähtsat asja ära teha.
kirjutame, joonistame